Meist

 

Meie (Merriti ja Jaani) kodu tahab pakkuda väikesele seltskonnale, maksimum kuni paarkümmend inimest õdusat olemist mereäärses kalurikülas koos maitsva toidu ning sobivate veinidega.

Kindlasti on aukohal liha – eelkõige metsloom, lammas, kuid ära põlatud pole ei veis, vasikas ega jänes. Kui võimalik siis omamere kala. Aeg-ajalt astub läbi part ja hani, kana või kalkun. Magustoiduks mõni kook, mida soovi korral küpsetame koos külalistega.

Oleme mõeldud nendele, kes armastavad oma sõrpuskonnaga välja söömas käia, kuid vahelduseks kohtadele kodulinnas on valmis riskima uutlaadse elamusega – söögipakkumisega sõprade kodus. Kuna eelkõige ongi see meie kodu, siis võiksime nimetada seda pigem klubiliseks ja elitaarsekski ürituseks, kuna lihtsalt sisse astuda siia ei saa ning soovitud aeg tuleks varakult meiega kokku leppida.

Idee muuta oma kodu privaatseks restoraniks on tulnud välisreisidelt. Siiani on meeles, kuidas;

Tenerifel, tellides Torrese veini, iga klaasi täites kelner imiteeris härga ja kui mõni päev hiljem samasse kõrtsi sattusime, tervitas meid samaselt härga matkides;

Barcelonas teist hommikut sama kohvikut külastades teadis ettekandja, et soovime kahte Americanot järjest; Madriidis kelner juhtimas tähelepanu, et ainult 2 eurot kallimalt saab sama veinikeldri reserva;

Küprosel kaeti meile laud Vahemerelaineid limpsavasse randa, kuigi n.ö. välishooaeg polnud veel alanud;

Firenzes väikeses pererestoranis olid meie päralt terve sugupuu vanavanaemast lapselapseni ja küsimuses, kuidas toit maitses, tundsime, et lihtne „väga hästi” ei suuda edasi anda siirast tänuavaldust lihtsa, kuid hurmava toidu ja teeninduse vastu;

Brüsseli ühes kohvikutest, kus menüü oli vaid flaami ja prantsuse keeles, soovitas kelner võtta parimat, mitte kalleimat salatit;

Horvaatias Korculas nõustus terve kohvikupersonal ainult meie pärast kauem lahti olema, et saaksime Eurovisiooni eelvooru vaadata ja kostitasid meid enne lahkumist veel majapoolse klaasitäie veiniga (ehk oli see rõõmust, et otsustasime ennast minekule seada!)

Loetelu võiks ju jätkata, aga küllap iga reisinu tunneb siin iseendalegi tuttavat.